parallax background

Lutsern

Alfalfa Medicago sp., Eestis rohkem tuntud lutserni nime all, on oalaadsete seltsi rohttaim. Talumeeste hulgas soositakse teda tänu kõrgele saagikusele ja sööda kõrgele kvaliteedile. Sõna „alfalfa“ tuleb araabiakeelest ja tähendab „parim hein“. Tänapäeval kutsutakse lutserni tihti ka söödataimede kuningannaks.

Oma üsna suure proteiinisisalduse ja kerge seeditavuse tõttu on lutsern suurepärane taim heina ja silo jaoks. Teisteks hüvedeks on suur karoteeni, E-vitamiini ja mineraalide sisaldus. Lutserni võib anda peaaegu kõikidele koduloomadele.

Miks kuivatada lutserni kuivatis ja mitte põllul?

Kuivatis kuivatamine võimaldab tagada sööda kõrge toiteväärtuse: suur proteiini-, mineraalide ja vitamiinide sisaldus tähendab, et lutserni toiteväärtus sarnaneb kontsentreeritud sööda toiteväärtusele. Beetakaroteeni sisaldus lutserni graanulites/heinapallides on 3–5 korda kõrgem kui tavalises silos või heinas. Seda on ka kerge transportida, hoiustada ja kasutada.

Lutserni graanulite/heinapallide beetakaroteeni kasuteguri võrdlus sünteetilise beetakaroteeniga

green

*Beetakaroteen on A-vitamiini eelvitamiin. Beetakaroteen tugevdab immuunsüsteemi, tervendab limaskesta ja parandab loomade sigimisvõimekust. Lehmadel kiirendab see emaka kokkutõmbumist pärast sünnitust, vähendab varase embrüonaalse surma ja munasarjatsüstide moodustumise riski. Optimaalne kogus beetakaroteeni suurendab lehmade piimatoodangut. Näiteks kui anda piimalehmadele päevas 300mg beetakaroteeni, siis suureneb piimatoodang 6,4% võrra. Beetakaroteen vähendab somaatiliste rakkude arvu piimas, parandades udarate tervist. Beetakaroteen parandab seedimist, suurendades tselluloosi seeduvust.

Pärast töötlemist järele jääv proteiini ja toitainete sisaldus:

 

Proteiin

Kõik toitained

Vatsas lagundamata jääv proteiin

Lutserni graanulid/heinapallid

95%

92%

40%

Põllul kuivatatud lutsern

50-80%

50-70%

20%

Silo

75-85%

70%

15%

Piimalehmade toitumises pööratakse erilist tähelepanu vatsas mittelagunevale proteiini määrale söödas. Lutserni graanulid sisaldavad umbes 40% vatsas mitte-lagunevat proteiini. Teistes söötades on see protsent madalam: söödahernes 22-23%, nisujahus 25%.

Kuivatatud lutserni ja heina võrdlus:

 

Kuivatatud lutsern

Hein

Proteiin

16-20%

4-9%

Seeduv proteiin

15-19%

3-7.5%

Energia NEL

5,8 MJ

3,4 MJ

Vitamiinid

beetakaroteen; biotiin; vitamiinid A,B, C, D, E, K, P, U

Vitamiinid peaaegu puuduvad

Mineraalid

Sisaldab rohkesti: Ca, Fe, K, Mg, P

Madal sisaldus

Maitse

Väga hea

kehv

Kuivatatud lutserni eelised:

  • Soodustab süljeeritust, parandab söögiisu.
  • Kergesti seeditav.
  • Parandab tööviljakust.
  • Parandab loomade sigimisvõimekust; kiirendab sünnitusjärgset paranemist.
  • Parandab tervist.
  • Sisaldab rohkelt vitamiine: beetakaroteeni, biotiini ja vitamiine A, B, C, D, E, K, P, U.
  • Suur mineraalide sisaldus: Ca, Fe, K, Mg, P.
  • Parem kasutatavus kui teistel proteiiniallikatel (päevalille või rapsiseemne söödal või koogil).
  • GMO-vaba.
  • Kergesti transporditav, mugav ladustada ja kasutada.
  • Tolmuvaba.
  • Kõrge Ca:P suhe; sobilik kuivsöödaks koos teraviljaga (madal Ca:P suhe).
  • Saab kasutada söödajagamise robotites.
  • Vähendatud mikroorganismide saastatus.
  • Vähem kahjusid võrreldes heina ja siloga.
  • Väiksem risk haigestuda.
  • Väiksem pestitsiidide saastatus.

Mäletsejatele:

  • Vastupidiselt teravilja söödale, ei tekita vatsas happelist keskkonda; kõrge puhverdusvõime.
  • Parandab loomade sigimisvõimekust; kiirendab sünnitusjärgset paranemist.
  • Suurendab piimatoodangut.
  • Parandab villa kvaliteeti (lammastel, alpakadel).
  • Aeglaselt imenduv proteiin (70% imendub 10–15 tunniga).
  • Sisaldab 40% vatsas mitte-lagunevat proteiini.
  • Hea kaltsiumiallikas.

Proteiini ja energiatoodete seedimiskiirus lehmadel


green

2010, Hartmann

Munevatele kanadele:

  • Söödale lisamisel muutub rebu tumekollaseks.
  • Mnakoor muutub tugevamaks kuna lutserni graanulid sisaldavad palju kaltsiumi.
  • Vähendab kolesterooli määra broileri lihas.
  • Parandab isu ja tervist.

Sigadele:

  • Lisada 3% ulatuses võõrdepõrsaste söödale.
  • Lisada 10% ulatuses söödale, et saada taisemat liha.
  • Vähendab söödakulu.
  • Suureneb saadaval oleva väävli hulk (vähem väävlit fütaadi ühendites).
  • Suurendab elusana sündivate põrsaste arvu.

 Hobustele:

  • Tagab terve naha ja sülje ning läikiva laka.
  • Puhastab paljunemisorganeid ja silmi.
  • Parandab viljakust tänu vitamiinidele A ja D ning beetakaroteenile.
  • Vähendab hingamishaigustesse jäämise riski.

Tšintšiljadele:

  • Karv on läikivam.
  • Suurendab elusalt sündivate tšintšiljade arvu.

Soovituslik lutserni graanulite määr erinevatele loomadele:

  • Piimalehmad - 3,5kg päevas;
  • Lihalehmad - 2 kg päevas;
  • Vasikad - 20–25% söödast;
  • Lihapull - 10–15% söödast;
  • Küülikud - kuni 25% kuivsöödast;
  • Lambad, kitsed - 0.3 kuni 1.0 kg päevas;
  • Piimalambad - kuni 40% kuivsöödast;
  • Uted - kuni 20% kuivsöödas;
  • Uted koos lammastega - kuni 50% kuivsöödast;
  • Lihalambad - 25–40% söödast;
  • Sead - 3–8% kuivsöödast;
  • Rasedad emised - 10–50% söödast, järk-järgult annust tõstes;
  • Munevad kanad - kuni 4% söödast, broileritele kuni 10% söödast;
  • Hobused - 0.5–2.0 kg päevas, sõltuvalt hobuse kaalust ja töömahust; 17–19% söödast;
  • Varsad - 170–350kg - 0.5kg päevas; 500 kg hobihobune - 1–2kg päevas; 500 kg võistlushobune - 2–3kg päevas. Soovitav on kasutada märgi graanuleid (kallata vett peale ja lasta 30 min seista);
  • Alpakad - 0.3–0.4kg päevas;
  • Tšintšiljad - kuni 25% söödast;
  • Jaanalinnud - 3–6 kuu vanustele 10% söödast (vähendada soja sööda ja nisu kogust); talveperioodil sigivatele lindudele 25–45% söödast (vähendada nisu ja heina kogust).